Transpordiameti ja kliimaministeeriumi kolmapäeval avaldatud liiklusohutusprogramm aastateks 2026-2035 näeb taas muuhulgas ette veapunktisüsteemi kehtestamist, uusi kiiruskaameraid, keskmise kiiruse kaamerate paigaldamist ning piirkiiruse langetamist.

Kolmapäeval kooskõlastusringile saadetud liiklusohutusprogrammi tutvustades ütles transpordiamet, et fookus on liiklussurmade vähendamine, nagu ka eelnevatel sarnaste programmide puhul. Kuigi varasemate programmide soovitud sihttasemeid ei ole saavutatud, mitmedki kavandatud tegevused on ära jäänud, ütles transpordiameti juht Priit Sauk, et ta on optimistlik.

Liiklusohutusprogrammiga kaasneb ka täpsem rakenduskava järgmiseks neljaks aastaks. Tegemist on tabeliga, milles hulk erinevaid tegevusi ja plaane. Mõnedel neist ka vajalik rahapaigutus taga, mõnedel mitte.

Kokkuvõtvalt on neil, mille kulud arvesse võetud, kogumaksumus neljaks aastaks 133,6 miljonit eurot, millest puudu on praegu raha 88,3 miljonit.

Suurem osa rahavajadusest, rahapaigutused teede paremaks ehitamisesse, on tabeli rahaarvutustest puudu. Kasvõi järgneval kolmel aastal Tartu-Tallinna teesse minev 210 miljonit eurot

Kiirus

Suure teemana näeb transpordiamet muret kiirusega. Liiklusohutuskava kohaselt sooviks amet Eestis üldiselt piirkiiruseid langetada. Reeglina kiirteedel 110 kilomeetrile tunnis, eraldatud radadega teedel 100 kilomeetrile tunnis, keskpiirdeta maanteedel 80 kilomeetrile tunnis, asulate lähedal 50 kilomeetrile tunnis ja asulates 40 kilomeetrile tunnis. Lisaks veel tuua kergliiklusteede kiiruse alla 20 kilomeetrile tunnis.

Sauki sõnul on see pigem transpordiameti ettepanek, et liiklussurmasid vähendada, aga mingit konkreetsemat tegevuskava ei ole.

Transpordiamet hakkas teavitama Koidula piiripunkti jäetud autode omanikke

“Täna otsust ei ole selles osas ju kuskil tehtud. Liiklusseadust muudetud ei ole,” rääkis Sauk.

“See on pigem kas kogukondade või teeomanike ühine kokkulepe. Kas Tallinnas näiteks mõnedel tänavatel peaks olema kiirused madalamad? Hinnata teede ohtlikust ja ohtlikumates kohtades piirata sõidukiirust vastavate märkidega,” rääkis Sauk.

“Aga see ei ole lausaline tegevus. Ma loodan, et jääb kõlama ka transpordiameti lubadus, et kiirus peab vastama tee- ja ilmaoludele. Me jätkuvalt lubame 2+2 teedel sõita ka 120-ga, kui on väga hea ilm ja tee on kuiv. Aga kui näiteks sajab või on jäine või tuisune, siis 2+2 teedel muutuvteabega märkidega on sageli ka 70 kilomeetrit põhjendatud piirang,” rääkis Sauk.

Siiski on transpordiametil kavas enda hallatavatel riigiteedel, mida on kokku 17 000 kilomeetrit, kiiruseid rohkem piirama hakata.

Asulaid läbivatel riigiteedel on kavas igal järgneval aastal 100 kilomeetri ulatuses, ehk kokku 400 kilomeetri ulatuses, sõidukiirust langetada.

Sauki sõnul veel konkreetseid kohti otsustatud ei ole ja asjad hakkavad juhtuma koostöös kohaliku omavalitsusega.

Sauk tõi näiteks Loksa. “Ühe tubli asula, Loksa linna, volikogu otsustas, et nende linnas peaks olema sõidukiirus 40 kilomeetrit tunnis. Kuna seda asulat läbivad ka riigiteed, siis tegelikult ei olnud ju mõistlik öelda, et okei, mujal linnas liigutakse 40-ga, aga läbivad magistraalteed, need peaksid olema 50-ga,” ütles Sauk.

Politsei rakendab taas rahunemispeatusi

Lisaks asulatele näeb rakenduskava ette ka transpordiameti hallatavate kõrvalmaanteede piirkiiruse langetamist. Järgneval neljal aastal igal aastal 2500 kilomeetril ehk kokku 10 000 kilomeetril.

Sauk ütles, et üleüldist piirkiiruse langetamist, näiteks 80 kilomeetrile tunnis nagu sooviks transpordiamet, ei tule, kuid lähtuvalt vajadusest piirkiirus langeb.

“Ohutuse vaatest me sooviksime, et kogu kõrvalmaanteede võrgul oleks ühtlane piirkiirus madalam, kui meil täna kehtib, aga sellist kokkulepet ei ole täna. Ei ühiskonnas, ei poliitikamaastikul. Ja seda me kindlasti ei lähe ka taotlema lähiaastatel. Küll meile on antud teeomanikuna õigus piirangud teatud kohas kehtestada, vastavalt vajadustele ja ohutuse hinnangutele,” rääkis Sauk.

“See ei ole mitte ainult meie soov. See on ka väga palju näiteks kohalike elanike soov. Linna lähipiirkonnad näiteks, kus asulad on kasvanud ümber linnade ja tegemist on riigimaanteede või kõrvalteedega, me saame, ma julgen öelda, sadu ja sadu kirju, mis paluvad, et palun alandage sõidukiirust,” märkis Sauk.

Kaamerad

Transpordiamet plaanib ka lisada paikseid kiiruskaameraid.

Esmalt on kavas lähima nelja aasta jooksul vahetada välja 35 amortiseerunud statsionaarset liikluskaamerat. Lisaks sellele paigaldada juurde veel 30 uut kiiruskaamerat.

Kuhu täpsemalt kaamerad tulevad, Sauk praegu veel ei ütle. “Neid kohti valitakse vastavalt võimalustele ja vajadusele,” ütles ta.

Transpordiamet sooviks Kuivastu-Kuressaare trassil keskmist kiirust mõõta

Lisaks sõltub kaamerate hankimine ka rahastusest. Nimelt ka eelmise liiklusohutuse programmiga soovis transpordiamet asendada amortiseerunud liikluskaameraid, kuid kuna eelarvestrateegia arutelude ajal raha ei antud, jäid kaamerad asendamata.

Lisaks on transpordiamet uude elluviimiskavasse sisse kirjutanud ka keskmise kiiruse kaamerate kasutusele võtmise. Kava kohaselt võiks 2028. aastal, ehk aasta peale järgmisi riigikoguvalimisi, Eesti teedele 14 lõigus tekkida keskmise kiiruse kaamerad.

Sauki sõnul ka nende asukohad ei ole praegu selged.

“Me oleme siin mõni aasta tagasi teinud pilootprojekte, et kas keskmise kiirusekaamerate rakendamine toob paremat kiiruskäitumist, tõdesime, et toob,” rääkis Sauk.

“Aga me teame seda, et täna ühiskond ei ole selleks veel valmis. Lisaks puudub juriidiline tugi. Meie seadusandlus täna ei võimalda selliste kaamerate rakendamist. Kava rakendusplaanis on jäetud mitu aastat selleks, et seda diskussiooni pidada ja vajalikud seadusemuudatused läbi arutada,” ütles Sauk.

Sauk nõustus, et osa ühiskonnast ja poliitikutest on keskmise kiiruse kaamerate kasutamise suhtes skeptilised, aga samas on ka kaamerate toetajaid.

“Kui me saame sellele ühiskonna ja poliitilise toetuse, siis tõenäoliselt oleks mõistlik Eestis neid rakendada, kui me tahame liiklussurmadeta Eesti poole liikuda,” ütles Sauk.

Vastukaaluks automaatsele kiirusekontrollile soovib transpordiamet ka mehitatud liiklusjärelevalve mahu suurendamist ja rohkemaid joobekontrolle.

Ekspertide hinnangul tuleks tõsta valvekaamerate kasutajate teadlikkust

Veapunktid

Transpordiameti kava kohaselt võiks 2029. aastaks valmis saada teatud mugandustega veapunktisüsteemi kasutamine. Kavas on “süsteemsete rikkujate mõjutussüsteemi” väljatöötamiskavatsus ja seaduseelnõu valmis saada järgmisel aastal, riigikogus vastu võtta 2027. aastal ja infosüsteem valmis teha 2028. aastal.

Sauki sõnul plaanitav süsteem on varasemalt räägitust mõnevõrra erinev.

“Siis oli hoiak, et koguda kõigi liiklejate rikkumisi kokku mingisse andmebaasi, hinnata neid veapunktidega ja tegeleda kõige suuremate skoorisaavutajatega. Täna hoiak või ootus meile on, et tegeldakse kõige riskantsema liiklejate grupiga ehk kes on süsteemsed rikkujad,” märkis Sauk.

“Me ise oleme hinnanud koos politsei- ja piirivalveameti kolleegidega, et see suurusjärk võib olla kaks kuni 3000 liiklejat aastas,” lisas ta. Need oleksid inimesed, kelle puhul on fikseeritud neli liiklusrikkumist.

“Pigem praegune tahe on keskenduda just sellistele süstemaatilistele saririkkujatele. Mitte igat ühte hakata korjama oma punktikestega, vaid just need, kes on kõige retsidiivsemad ja kõige ebakorrektsemad. Ühelt poolt siis kas olla nende vastu karmim, et neid liiklusest kiiremini eraldada või pakkuda neile rehabilitatsioonivõimalust,” rääkis Sauk.

Teostumine

Sauk ütles, et praegusele plaanile on poliitiline tugi olemas ja ta ootab, et poliitikud seda ka tulevikus täidavad.

“Ma loodan, et see liiklusohutusprogramm saab olema selline parteideülene või ühiskondlik kokkulepe,” märkis Sauk.

Samas eeldab programmi täitmine kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid lisaraha. Kui eelarveprotsessis raha ei leita, tegevusi teha ei saa. Sõltumaata sellest, kas kava heaks kiidetakse, või mitte. Eelmise kava täitmine jäi suuresti just raha taha.

“Jah, see on kurb, kui niimoodi ühiskondlikulikult otsustatakse. Ametkonnad kindlasti taotlevad, järelevalve poole pealt politsei- ja piirivalveamet kui ka meie oma tegevuste jaoks, aga kui selleks eelarveläbirääkimistel tuge ei leita, siis kahjuks peavad tõdema ka poliitikud, et selline plaan on vahest olnud liiga ambitsioonikas,” rääkis Sauk.

Praegu transpordiameti vaates asjad sujuvad. “Hetkel ma näen, et meid toetatakse ja loodame, et see jääb kehtima ka valitsuste üleselt,” märkis Sauk.

“Eelmine minister [sotsiaaldemokraat Vladimir Svet] oli päris jõuliselt valmis ka nende teravamate teemadega, millest me siin enne arutlesime, välja minema valitsuse tasandil, kokkuleppeid otsima ja ka praegune minister [reformierakondlane Kuldar Leis] toetab meid. Programm on mõistlik, tasakaalukas ja realistlik,” rääkis Sauk.

“Kõikide ministritega saab hästi koos töötada. Kuidas need valitsuse tasandil kompromissid sõlmitakse, see on nüüd poliitikute rida ja öelda, et kas õnnestub ja kas nad suudavad seda saavutada,” lisas ta.

Uudis pärineb siit. Kasutatakse ainult veebilehe katsetamiseks!